Särikolmnurk spordifotograafias

Kiiret liikumist hõlmavate spordialade jäädvustamiseks on vaja teadmisi ISO, säriaja ja objektiivi ava kohta, mis moodustavad särikolmnurga (ingl exposure triangle). Säritus (ingl exposure) viitab nii kaamera sensorini jõudva valguse hulgale kui ka ajale, mille jooksul sensor on sellele valgusele avatud. Uurime, mida särikolmnurga elemendid endast kujutavad ja kuidas neid spordifotograafias kasutada. Lisaks jagame näpunäiteid kaamera, objektiivi ja tegevuste kohta, mida sporti jäädvustades meeles pidada.

Mis on ISO?

Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon on seadnud standardi ISO 12232:2019 fotograafia jaoks. Selle põhjal on saanud kaameratootjad otsustada, kuidas nende tooted lõplikku pildi heledust mõjutavad mingi särituse korral. Kasutajad saavad oma kaamerates seadistada, kui heledad jäädvustatud fotod peaksid olema. Kui pildistate hästi valgustatud subjekti, valige võimalikult madal ISO, näiteks ISO 200, et kaamera teeks võimalikult vähe lisatöötlust. Kui siiski pilt jääb tumedaks, lisage enda keskkonda rohkem valgust või valige kõrgem ISO. Kõrgemate ISO väärtuste korral hakkab kaamera üritama muuta jäädvustatud pilti heledamaks. Selle protsessi kõrvalmõjuna võib pildikvaliteet langeda, sest suureneb pildimüra või väheneb dünaamilise ulatus (ingl dynamic range): mõned detailid kaovad pildi hästi heledate või hästi varjuliste kohtade puhul.

Mis on säriaeg?

Säriaeg (ingl shutter speed) on aeg, mis kulub kaamera katikul enda avamiseks ja sulgemiseks. Mida pikem aeg on, seda rohkem saab pildile jäädvustada liikumisest tulevat hägusust, mis võib hõlmata nii liikuvaid objekte kui ka kaamera enda liikumist särituse ajal. Spordifotograafias, kus inimesed ja esemed kiiresti liiguvad, kasutage suurt kiirust, näiteks 1/8000 sekundit, et liikumine detailselt jäädvustada ilma häguta. Säriaeg 1/8000s tähendab, et kaamera katik avaneb ja sulgub kaheksatuhandiksekundi jooksul. Madal kiirus võib aga anda kunstiliselt häguseid tulemusi: näiteks selge pildi seisvast kohtunikust, keda ümbritsevad kiiresti liikuvad udused korvpallurid. Pikk säriaeg väriseva käega võib põhjustada häguseid tulemusi isegi aeglaselt liikuvate objektide puhul.

Mis on objektiivi valgust läbi laskev ava?

Kaamera objektiivi valgust läbi laskvat ava (ingl aperture) suurust mõõdetakse f-stop sammudes, näiteks f/1.0, f/1.4 ja f/64, milles olevad numbrid on f-numbrid. Mida suurem number, seda väiksemat ava tähistatakse. Iga skaalal olev f-stop samm kahekordistab või poolitab siseneva valguse hulka. Objektiivi ava läbimõõdu arvutamiseks jagage objektiivi fookuskaugus (ingl focal length) f-numbriga. Spordifotograafias kasutage laia ava (nt f/2.8), et saada fotosid selgetest sportlastest hägusa tausta ees. Mitme sportlase jäädvustamiseks teravate detailidega nii esiplaanil kui taustal kasutage kitsast ava (nt f/8), mis sobib hästi grupifotode jaoks.

Mõju üksteisele

Kolm funktsiooni mõjutavad seda, kas jäädvustatud fotod näevad piisavalt valgustatud välja, ilma et detailid kaoks. Säriaja lühendamisel võib tekkida vajadus suurendada ISO väärtust või objektiivi ava, et rohkem valgust sisse lasta. Kui laiendate ava väiksema f-stop numbriga, peate võib-olla vähendama ISO või lühendama säriaega, et vältida liiga heledat fotot. Seevastu kitsam ava kõrgema f-stop numbri valimisel võib tekitada soovi suurendada ISO või pikendada säriaega vähese valgusega tingimustes.

Kaamera ja objektiiv spordifotograafia jaoks

Spordifotograafia jaoks kaamera kere valimisel arvestage järgmiste teguritega:

• Sarivõttesagedus: suurem kaadrite arv sekundis (ingl frames per second ehk fps) annab kiire liikumise ajal rohkem kaadreid.
• Sensori suurus: täiskaadersensorid pakuvad tavaliselt paremat tulemust hämaras valguses ja suuremat dünaamilist ulatust, mis on oluline õhtuste või siseruumides toimuvate spordivõistluste puhul. Poolkaadersensorid võivad olla odavamad ja kergemad. Nende äralõikefaktor (ingl crop factor) suurendab objektiivi efektiivset fookuskaugust ehk aitab kaasa kaugel toimuva tegevuse pildistamisele.
• Vastupidavus: niiskuse või tolmu eest kaitsev ilmastikukindel korpus muudab välitingimustes spordifotograafia muretumaks.
• Pidev automaatne teravustamise (ingl continuous autofocus ehk AF-C) süsteem liikuvate objektide jälgimiseks. Otsige mitme automaatse teravustamispunktiga kaameraid erinevates suundades toimuva kiire liikumise tabamiseks. Pideva automaatse teravustamise režiim ei lase liikuvaid sportlasi fookusest välja ka pärast esimest teravustamist.
• Pildistabilisaator (ingl image stabilization ehk IS) jäädvustamaks kiiret liikumist, kus kaamera igasugune liikumine võib põhjustada uduseid pilte.

Spordifotograafia objektiivi valimisel pakub 24-70mm objektiiv mitmekülgsust erinevateks võteteks, alates lainurkvaadetest kuni lähivõtete tegemiseni. Objektiiv vahemikus 70-200mm võimaldab veelgi lähemale jõuda, kuid see on tavaliselt kallim. Pikemad 300-400mm objektiivid sobivad hästi kauguses toimuva spordi pildistamiseks. Siseruumides või vähese valgusega tingimustes valige objektiivid, mille ava saab võimalikult suureks teha.

Näpunäited spordifotograafiaks

Spordifotograafia eesmärk on jutustada lugusid. Lisaks põhilisele sporditegevusele proovige saada mõned kaadrid toimumiskohast, fännidest ja inimeste emotsioonidest, et anda edasi spordisündmuse õhustikku. Põhitegevuse jäädvustamisel peaksite teadma oma konkreetset spordiala läbi ja lõhki ning olema valmis jäädvustama kõige olulisemaid kaadreid ajal ja kohas, kus need kõige tõenäolisemalt aset leiavad. Kui pole aga võistluspäev ja saate sportlastega suhelda, proovige neid suunata ja juhendada, et jäädvustada veelgi paremaid fotosid. Samuti pidage meeles, et spordifoto taust ei võtaks ära vaatajate tähelepanu foto põhiosalt.